Pilt: Cross the pond üritus 2017 sügisel (toimumiskoht Eesti Lennuakadeemia).

Võrgus lendamine annab lennusimulaatorile juurde omajagu. Suhtlust teise inimesega ei saa asendada ükski tehisintellekt. Tavapärase robotlennujuhtimisega (mis tuleb ESP simulaatoriga kaasa) võrreldes on suurimaks erinevusteks see, et sa lendad dünaamilises süsteemis koos teiste inimestega, samal ajal juhivad teised inimesed ka lende. Inimesed teevad vigu, nad on kõik erinevad, neil kõigil on emotsioonid ning erinev emakeel. Seetõttu soovitame võimalusel alustada lendamisega võrgus. Siinkohal ei räägi me lihtsalt online-lendamisest, vaid võrkudest, kus pakutakse ka lennujuhtimisteenust.

Suurimad sellised on: IVAO, VATSIM ja Pilotedge. Artikli autor on lennanud neist kõigis.

IVAO International Virtual Aviation Organization

Tegemist on 1998(?) aastal loodud tasuta ülemaailmse võrguga, st. lennutegevus toimub üle kogu virtuaalse maakera. Maksimaalselt on korraga võrgus ca 1000 liiget, liikmete arv sõltub kellaajast ning nädalapäevast. Harva, suuremate ürituste ajal kasvab see number 1500-ni. Võib öelda, et suurem osa IVAOs toimuvast liiklusest on Euroopas. Praegu (kirjutamise hetkel – reede õhtu) on antud võrgus 987 liiget. Lennujuhtimisteenust pakuvad koolitatud inimesed, tarkvara on suhteliselt arenenud ja kasutajasõbralik. Maailm on jagatud riikide kaupa divisjonideks. Üldjuhul haldavad iga kohalikku divisjoni antud riigi elanikud ja huvlised. IVAO suurimaks plussiks võrdluses VATSIMiga on oluliselt parem helikvaliteet. IVAO võrku on neist kolmest peetud kõige nõrgemaks, peamiselt nähtavasti seetõttu, et aastaid tagasi sai seal lennujuhtimisteenust pakkuda kesiganes ja kusiganes. See ei vasta tänapäeval enam tõele. Piloodid koolitusi või eksameid läbima ei pea, küll aga on selleks võimalus.

VATSIM Virtual Air Traffic Simulation Network

VATSIM loodi aastal 2001. Võrk on samuti tasuta ning ülemaailme. Keskeltläbi on maksimaalselt võrgus samuti 1000 kasutajat, suurematel üritustel ka rohkem. Praegu (kirjutamise ajal – reede õhtu) on võrgus 880 liiget. Liiklus on koondunud Ameerikasse, kuid on tugevalt esindatud ka Euroopas. VATSIM on samuti jagatud kohalikeks allüksusteks, oma esindus on olemas ka Eestis (vACC Estonia, kes on meie partner). VATSIMi suurimaks miinuseks on kehv helikvaliteet, mille põhjustaks on suhteliselt vanad audiokoodekid. Tarkvaraliselt on pilootide osa väga hästi arenenud, on ka erinevad tarkvaralahendused lennujuhtidele. Sealhulgas ka visuaalselt ja funktsionaalsuselt väga sarnane tarkvaralahendus sellele, mida kasutavad päris Eesti lennujuhid. Lennujuhid peavad enne teenuse alustamist läbima koolitused ja eksamid, pilootidel kohustuslike koolitusi ega eksameid ei ole, selleks on aga võimalus. VATSIMis lendab ka valdav enamus võrguslendavaid eestlasi.

VATSIM ja IVAO

Aastaid tagasi oli tegemist ühe ühtse võrguga STACO. Jagunemine kaheks toimus peamiselt tingituna suurtest erimeelsustest juhatuses. Globaalsete organisatsioonide haldamine on võrdlemisi keeruline, lihtne on mõnda osa üle reguleerida, samal ajal kui mõni teine, võibolla tähtsam, jääb tähelepanuta. Kuna mõlemad, nii IVAO kui VATSIM on ülemaailmsed organisatsioonid, tulenevad sellest ka mõned miinused. Lennujuhtimisteenuse kvaliteet varieerub sõltuvalt asukohast ja lennujuhist. Samuti on probleemiks üldine liikluse hõredus. Kui jagada 1000 lennukit tervele maakerale, on tulemuseks kohati väga “harv asustus”. Lennujuhid on võrgus kohalikult, ehk kui su lend algab näiteks Tallinnast ja seal on võrgus vaid lähenemislennujuht, ning naaberriigi lennujuhid võrgus ei ole, siis suhtled vaid lähenemislennujuhiga. Edasine lend jätkub üldsagedusel “unicom”, kus suheldakse kirjutades. See ei ole probleem, kui soovid kruiisi ajal (kui lendab autopiloot) teha midagi muud. Üldjuhul kogunevad piloodid aga sõlmlennujaamades või seal, kus toimuvad üritused. Üritusteks võib nimetada eelnevalt reklaamitud ja organiseeritud lennujuhtimisteenuse pakkumist või ühislendamisi. Mõned sellised on väga populaarsed, tulemuseks reaalsusest oluliselt suuremad liiklusmahud, tekitades lennuliikluses seeläbi järjekordi ja ummikuid. Mõnel üritusel võib väljumist või maandumist oodata tunde. Liiklus liigub kaasa kellaajaga: kui Euroopas on õhtu, siis on siin kõige tihedam liiklus, kui meile hakkab saabuma südaöö, väheneb lennuliikuse hulk märgatavalt. Samal ajal tiheneb liiklus Ameerikas. Nii üle kogu maakera, Eesti varahommikul on kõige tihedam liiklus Jaapanis, Hiinas, Austraalias ja mujal “kauges idas”. Samas võib juhtuda ka nii, et lendad üle terve Atlandi ookeani ning ei kohta algusest lõpuni ühtegi teist pilooti ega lennujuhti. Teisisõnu lendad 6-8 tundi totaalses vaikuses. Võrgus lendamise suurimaks plussiks on kindlasti sõbrad ja tuttavad, kellega saab koos lennata. Isegi kui koos lendamine ei olnud plaanis, on vahva näiteks Tallinnas maandudes kohata mõnda vana tuttavat, kes just samal ajal väljuma sätib.

pilotedge

Pilotedge on toodud võrkudest vaieldamatult kõige professionaalsem. Samas on seal väga väike liikluse hulk, maksimaalselt ca 20 kasutajat. Praegu (kirjutamise ajal) vaid 12 lennukit. Kuidas siis nii? Antud võrk on teistsuguse suunitlusega kui IVAO ja VATSIM. Esimene suur erinevus on see, et antud võrk on tasuline. Kuutasu on sõltuv alast, kus soovid lennata: väiksem (põhiline) ala on ca 15 eurot kuus, lisapakett, millega suureneb lennatav ala kordades, lisab kuutasule veel ca 15 eurot. Teine suur erinevus seisneb selles, et kasutusala fookus on vaid Kalifornias Ameerikas (Los Angeles Control alas). Seda ala on võimalik lisatasu eest laiendada (Washington, Denver, Salt Lake City, Phoenix jt.). Kolmas erinevus on, et lennujuhtimisteenust pakutakse antud alades igal pool, igal võimalikul reaalselt kasutataval sagedusel ning seda teevad peamiselt päris lennujuhid. See garanteerib teenuse kvaliteedi. Lisaks on PE lennujuhid koolitatud inimesi aitama ja õpetama (lisaks on neil selleks ka kommertshuvi). Neljas erinevus on see, et kogu teenuse alas lendab liiklusmahu suurendamiseks ringi sadu “droone”. Droon on üldnimetus, selleks võib olla nii lõbulendu tegev helikopter kui ka treeningul hävitaja. Nende lennuplaanid ja trajektoorid on realistlikud ning pakuvad erinevaid liiklussituatsioone ning läbi selle erinevaid õppimisvõimalusi. Pilotedge ongi peamiselt loodud side ja erinevate õhuruumide õppimiseks. Pilootide õppeks on loodud eraldi programmid.

Kokkuvõte

Eesti virtuaallennundushuvilisele soovitame alustuseks kasutada VATSIMi võrku. Põhjus on lihtne: antud võrgus on kõige rohkem teisi eestlasi ning ka organiseeritud lennujuhtimisteenus virtuaalses Eesti õhuruumis. Edasijõudnud või need, kellele VATSIM või IVAO ei sobi, võiksid proovida pilotedge’i võrku.